Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4-5 m/sek. Valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/sek, on Eestis palju.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tuuleatlas
Virtsu tuulepark
2002. a. sügisel ehitati Eesti esimene kaasaegne tuulepark – Virtsu tuulepark – mis koosnes kolmest Enercon E-40 tuulikust. Tuulikute koguvõimsus oli 1,8 MW. Tuulikud käivitasid pidulikult Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, Saksa Liitvabariigi Majandus- ja Tehnoloogiaministeeriumi osakonnajuhataja Wolfhart von Stackelberg, Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ja firma Enercon esindaja Peter Klessascheck. Juba oma esimesel tööaastal tootis Virtsu tuulepark 4,98 GW·h elektrienergiat, mis oli hea tulemus.
Virtsu tuulepark oli OÜ Roheline Ring, Eesti Energia AS-i ja elektrituulikute tootja Enercon GmbH ühisprojekt. Virtsu Enercon E-40 tuulikud töötavad, vastavalt tuulele, kuni nimivõimsuseni 0,6 MW. Seega oli Virtsu tuulepargi koguvõimsuseks 1,8 MW. Arvestades asjaolu, et 2002. a. sügisel oli Eestis töötava kahe suure kaasaegse tuuliku koguvõimsuseks vaid 375 kW (Tahkunas 150 ja Sõrves 225 kW), oli see oluline edasiminek.
Elektrituulikute tehnilised andmed on: masti kõrgus 63 m, rootori diameeter 44 m ja tiiviku ühe laba pikkus 21 m. Turbiini pöörlemiskiirus on 18–34 pööret minutis, nimituulekiirus 12 m/s, tuulik alustab tööd tuulekiirusel 2,5 m/s ja seiskub 28–34 m/s juures.
2008. aasta veebruaris käivitas Eesti Energia Virtsus neljanda tuuliku. Projekti kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 17 miljonit krooni ning aastas hakkab uus tuulik tootma 2,2 GWh rohelist elektrienergiat.
Paigaldatud elektrituuliku masti kõrgus on 65 meetrit, rootori diameeter 48 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 22 meetrit. Tiiviku labade pöörlemiskiirus on 16-32 pööret minutis ning tuuliku võimsus 0,8 MW.
Ruhnu tuulepark
2007. aasta lõpus rajas Eesti Energia Ruhnu saarele endise diiselelektrijaama asemele uue tuulepargist ja kompenseeriva võimsusena diiselgeneraatorist koosneva elektritootmise süsteemi. Kaks 22 meetri kõrgust tuulegeneraatorit paiknevad Ruhnu edelatipus, kohe lennuvälja kõrval asuval Sjustaka poolsaarel. Kahe tuulegeneraatori võimsus on 150 kW. Suvel on saare keskmine tarbimine 30–60 kW, talvel 60–120 kW. Selle võimsuse puhul piisab tuule kiirusest 5–6 m/s, et saarel süttiksid tuled ja suriseksid külmkapid.
Aulepa tuulepark
2008. aasta jaanuaris alustas Eesti Energia Läänemaal Aulepas uue tuulepargi ehitust, mille töölehakkamise korral hoitakse igal aastal ära ligi 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskamine.
Tuuleparki rajatakse 13 tuulikut, mille võimsus on 39 MW ning see on valmides suurim tuulepark Balti riikides. Tuulepargi aastane toodang moodustab 1,4% kogu Eesti elektritarbimisest, millega kaetakse umbes 35 000 keskmise elektritarbimisega Eesti pere elektrivajadused.
Narva tuhavälja tuulepark
Narva tuhavälja tuulepargi soovib Eesti Energia AS Taastuvenergia Ettevõte ehitada Narvast edelasse jääva Balti elektrijaama suletud tuhaväljale. Tuhaväli on kohati 20-30 meetri kõrgune ja eelnevad mõõtmised on näidanud, et looduslikud olud tuulest elektri tootmiseks on tuhaväljade kohal soodsad.
Hetkel on käimas riigihange tuulepargi ehitaja leidmiseks. Hanke tingimuste kohaselt on 400 hektari suurusele maa-alale rajatava tuulepargi võimsuseks kavandatud 30 kuni 50 MW.
Peipsi tuulepark
Hajutamaks tuuleenergiast elektri tootmise võimsusi ühtlaselt üle Eesti, tegeleb Eesti Energia AS Taastuvenergia Ettevõte Peipsi tuulepargi projekti arendamisega. Praeguseks on läbi viidud nii tuulemõõtmised kui keskkonna alane uuring. Hetkel toimub majanduslikult põhjendatud ja minimaalse keskkonnamõjuga asukohtade valimine.
Maksimaalselt on Peipsi piirkonda võimalik rajada 900 MW võimsusega tuulepark, sel juhul oleks seal võimalik toota kolmandik kogu Eestis aasta jooksul tarbitavast elektrist. Reaalselt toimuks sellise võimsusega pargi ehitamine mitmes etapis ja tuulepark koosneks mitmest väiksemast, hajutatult asuvast tuulepargist.
